Interneti ja televisiooni võitlus 21. sajandil

Internet ja televisioon on vaenujalal, aga kui kauaks? Ammusest ajast on tuntud väide nagu televisioon oleks “tapnud” raadio. Mõnes mõttes võib see tõsi olla, aga tegelikkuses on raadio jäänud täiesti reaalseks meediakanaliks, kuna paljud inimesed kuulavad seda autoga sõites, poes on taustaks raadiost tulev muusika ja isegi hamabaarsti oodates võib mõningates ootesaalides olla taustaks Kuku raadio või Power Hit Radio. Nüüd elame ajastul, kus räägitakse üha enam sellest nagu internet oleks hävitanud televisiooni ja iga hetk jõuab kätte koidik, mil televisiooni enam mitte keegi ei vaata. Kui palju sellisel väitel siis tõepõhja üldse all on?

Kõigepealt tuleb arvestada sellega, et väga paljuski sõltub meie vastus sellest, millisest maailma piirkonnast ikkagi konkreetselt räägime. Teada on see, et alles kümmekond aastat tagasi oli teleka vaatamine mitmetes arengumaades tõusvas joones. Samal ajal on fakt muidugi seegi, et mobiilseadmed on televisiooni ostmisest tunduvalt odavamad, mistõttu võib näha seda, kuidas üsna vaesetes riikides on inimestel olemas 3G ja 4G ühendused ning isegi keskmisest Eesti elanikust paremad mobiiltelefonid. Arenenud riikides on tõepoolest televiisori vaatamine vähenenud, aga selle juures on mitu tõika, mis muudavad must-valged faktid mitmekihiliseks probleemistikuks.

Näiteks on hakanud üha suurem hulk inimesi vaatama televiisorit ja samal ajal nutitelefonis surfama. Selline tegevus võib tugevalt mõjutada statistika tegemist, kuna inimesed vastavad: “Ei, ma ei vaadanud telekat, olin rohkem nutitelefonis”, kuid tegelikult oli neil selle tegevuse ajal telekas taustaks ja nad siiski said sealtki informatsiooni. Lihtsalt aju ei registreerinud seda korralikult ära. Teine küsimus on selles, et televiisorit on võimalik ju vaadata arvutist ja mobiilistki. Millena see siis sel juhul üldse kirja läheb? TV3 ja Kanal 2 on hakanud pakkuma järelvaatamise funktsiooni, mille abil saab suurt osa saadetest ja seriaalidest mugavalt internetist järgi vaadata. Kuidas sellesse suhtuda?

Üldiselt võib võtta teema kokku sellega, et televisiooni enda olemus on hakanud interneti ajastu pealtungiga tugeval määral muutuma. Me ei saa enam rääkida lihtsast televiisorist, millel on pult ja antenn. Üha rohkem on hakanud telejaamad leidma erinevaid viise, kuidas teha ennast ja enda toodangut saadavaks internetis. Peale selle on televiisorid ise muutunud kõvasti keerulisemateks masinateks. Aastakümneid tagasi oli mõeldamatu, et reklaame saaks edasi kerida või saate erinevate osade vahel kergelt ümber lülituda. Nüüd aga, digitelevisiooni tulekuga, on see kõik jäädavalt muutunud.

Kadunud on need ajad, kui telesaate salvestamise ainus võimalus oli videokasseti magnetofoni käitamine. Pärast seda tulid peale küll DVD-salvestajad, ent needki olid tänapäevaste lahendustega võrreldes parajalt kohmakad ja üldsegi mitte nii usaldusväärsed ning kergel moel kasutatavad. Arvatavasti arenevad tehnoloogiad veelgi edasi ja selle koha pealt pannakse suuri lootusi virtuaalsele reaalsusele. Loodetakse, et juba kahekümne aasta pärast on võimalik virtuaalse reaalsuse prillide abil vaadata suurt osa teleprogrammist, seejuures ise interaktiivselt selle tegemises osaledes. Kui väga sellised ennustused paika peavad, seda näeme juba 20 aasta pärast. Kohtumiseni!